Head Vabariigi aastapäeva!!!

Ja ongi nädal lipsti läbi.

Sel nädalal on palju juttu olnud nii veest kui lumest ja jääst. Ühel päeval vaatasime, millised näevad välja lumehelbed ehk siis külmunud veekristallid.

http://www.its.caltech.edu/~atomic/snowcrystals/class/class.htm

Ilmataatki pakkus mõnusaid külmakraade, kuid sellepärast ei jäänud veel ära tore päev Pihlaka talus. Kus lapsed said vaadata erinevaid koduloomi, meisterdada vastla vurri ja lasta liugu ning süüa vastlakukleid ning sooja teed.

Nädal lõppes kooli aulas Vabariigi 89 sünnipäeva aktusega, kus lauldi ja loeti isamaateemalisi laule ja luuletusi.

Reedel oli meil eesti keeles peateemaks Eno Raud ja tema raamatud. Päeva lõpus õnnestus meil õp. Anuga klassid ära vahetada ning lootsime näha ka Eno Raua "Naksitralle", kuna seal klassis on olemas puutetahvel ning kogu arvuti ekraan on nähtaval ka klassile. Kahjuks ei tahtnud aga ITV kuidagi tööle minna ning meil tuli leppida "Kapten trummi ka Kunksmooriga" ning "Ramsese vempudega" ja kogu vaatamise tegi veel toredamaks ka see, et Kadril oli sünnipäev ning ta pakkus meile lahkelt komme. PALJU ÕNNE!

Täna tuli eesti keeles meelde tuletada, millal esitada küsimus kes? ja millal mis?

Matemaatikas proovisime lahutamist põhjendada liitmise teel 17-5=12, sest 12+5=17

Neile, kes puuduvad ka kodune õppimine:

Eesti keeles Õ.lk. 44-45 lugeda ning lk. 45 pildi järgi jutustada. Tv. harjutused 65-68

Matemaatikas tv.lk. 51-52

Loodusõpetuses tv.lk. 7-11

Päris suurt pakast ei tulnudki, kuid hommikul kooli tulla oli ikka üsna külm. Õnneks oli koolimaja soe, koridor ainult oli see koht, kus väga kaua olla ei tahaks, kuid õnneks ei pidnaud ka, ainult sööma tuli läbi koridori minna. Täna jäi päris palju toite järele, ometi oli üsna maitsev kana riisi hautis.
Söögi ja lauakommete teema oli ka inimeseõpetuse tunni teemaks. lk. 42-43 Kirjutan seda nendele lastele, keda täna koolis ei olnud.
Matemaatikas võtsime edasi lahutamise teise kümne piires tv.lk. 49-50 Näit. 17-5= 12, sest 7-5=2 Siin peaks laps nägema sarnasust ühekohaliste arvude lahutamisel ja kahekohalisest arvust ühekohalise arvu lahutamisel. Kümneline tuleks kinni katta ning pärast ei tohi ära unustada, et kümneline oli ka. Muidu käib lahutamine ikka samamoodi nagu ühekohaliste arvudegi puhul.
Eesti keeles me uut pala edasi ei võtnud. Ülesandeks jäi otsida kas kodus on Eno Raua raamatuid ning mõni neist siis kaasa võtta. Tv.lk 93 suur N ja muidugi ka väike n eest poolt.

Talv on tore küll, kuid kipub vahel ka külma tegema.

Teade selline, et kui on väljas külmakraade 25 ja üle, siis 1-4 klassi lapsed ei pea kooli tulema, seda siis kui vanem nii otsustab. Koolimaja on iseenesest soe, kuid teepealt tulla varahommikul võib küll külm olla. Kui laps tuleb kooli, siis peab koolipäeva lõpuks vanem ka lapsele järele tulema. 25 kraadise pakasega lapsi koju üksinda ei lubata.

Meie eesti keele õpikus jookseb läbi teema toit, söök, söögiriistad ja lauakombed. Rõõm oli kuulda, et enamus lapsi teab, kuidas on viisakas mingites olukordades käituda kui on tegemist kas sünnipäevaga, restorani külastusega või lihtsalt noa ja kahvliga söömisel. Mõnele lapsele aga jooksis kogu jutt mööda külge maha, sest koolisöökla nagu polekski koht, kus viisakalt söögilaua ääres käituda tuleb. :(

Loodusõpetuses oleme jõudnud talve teema juurde. Rääkisime, mis toimub taimede ja maapinnaga siis kui lumi maha sajab ning maapind ära külmub. Samuti rääkisime loomadest, lindudest ja kaladest. Nendest loomadest, kes talveunne jäävad ja kuidas nad siis toituvad ning nendest, kes ka talvel mööda metsi ringi uitavad. Lindudest, kes ära lendavad ja keda rändlindudeks kutsustakse ning paigalindudest, kes siia jäävad ning, et paiga lind ei tähenda mitte seda, et vaene väike linnuke terve selle aja paigal püsiks. Väga tublid lapsed, kes oskasid ja tahtsid nendel teemadel kaasa rääkida olid: Hanna, Annaliis, Karl Helm, Jaana, Kadri, Lisete, Brandon, Kätlin, Madis, Martin, Rain, Kreete ja Romet. Teistele lastele soovitan olla julgem ning samuti kätt tõsta.

Uus nädal algas uue hooga.
Oli tore kuulda, mida keegi nädalavahetusel vahvat ette oli võtnud.

Eesti keeles lugesime uut teksti "Naabritädi juubelist" ning otsisime meile tundmatuid sõnu raamatu taga olevalt sõnaseletuse lehekülgedelt. Väga lihtne ülesanne polnudki.
Kirjatähed, kirjatähed ja veelkord kirjatähed.
Kallid vanemad, olge head ja vaatake ka kodus vahel vihikutesse, eriti abijoonega vihikusse. Me teeme koolis erinevaid harjutusi ja ülesandeid ning kui ma tööd olen ära parandanud, siis võiks kodus kõik vead üle vaadata ning need selgeks teha ja ära õppida. Eriti palju on hetkel selliseid vigu, kus laps kirjutab lause algusesse väikese tähe või siis on kõik tähed suured või väikesed, rääkimata lauselõpumärgist. Õpikus on olemas reegel, mis peaks lapsel juba selge olema, see on lk. 29 ja lauselõpumärgi kohta lk. 23.
Neid samu vigu tehakse ka matemaatikas tekstülesannete kirjutamisel, ka seal tuleb eesti keele õigekirja järgida!