Uueda turismitalu Päkapikumaa kohta olete juba kindlasti lastelt tagasisidet saanud. Tore oleks kui lapsed ise omi muljeid siin jagaksid, siis oleks pilt palju värvikam ja selgem.

Vaatamata vihmale ja tuulisele ilmale usun, et oli tore reis. Sellele päevale võiks küll ilusa punkti panna kui poleks juhtunud järgnevat. Päev veinis küllaltki pikaks, sest kui koolimajja tagasi jõudsime oli kohe kohe algamas kontsert, kus esinesid ainult mehed. Sööma me algul ei jõudnudki, kuid pärast kontserti ootas meid soe ja maitsev kana ja kartul ning nii mõnigi laps käis veel mitut portsjonit juurde saamas. Usun, et kõhu saime küll täis.

Kuid kahjuks ei jätkunud sellesse ja ka järgmisesse st tänasesse päeva mitte ainult rõõmu, vaid ka kurbust. Pärast söömist ei tahtnud mõned lapsed kuidagi koju minna ja jäid kooli tiigi äärde "kalu püüdma". Hea, et mõni suur kala mõnda last vette ei kiskunud, kuid lärmi ja möllu jätkus kohe mõneks ajaks, kuni õpetaja seltskonna laiali ajas.

Täna hommikul tuli õppealajuhataja klassi ja päris aru, miks 1b ei osanud kontserdil ennast korralikult ülal pidada? Lapsed oskasid vastata küll, mida nad valesti tegid, kuid kas sellest ka õppust võetakse, et 22. detsembril Kontserdimajas ei peaks ei õpetaja ega ka lapsed enam selle eest nahutada saama? Igatahes pärast seda tundi arvas mõni mees, et ainult kontserdil tuleb viisakalt käituda ja klassis ning vahetunnis võib klassikaaslasega ikka edasi kakelda ning sellest pole midagi kui õpetaja järjekordselt õppealajuhatajalt nahutada saab, et tema lapsed käituda ei oska. Sellisel hetkel julgeb õpetaja vaikselt omaette vaid mõelda, et kust ta küll nii palju lapsi jõudis sünnitada, aga neid viisakalt käituma pole jõudnud õpetada!

Oh ajad oh kombed.

Vahest aitab see kui lastele selgitustööd teha, et vahel on olukordi, kus tuleb teiste inimeste ja asjaoludega arvestada ja pole võimalik välja näidata, kas sulle meeldib see üritus või mitte, oled sa väsinud või mitte, lihtsalt tuleb olla, mis sõna see nüüd oligi? Viisakas.